Renoveerimiskavatsus

Olukorras, kus enamus korteriühistu (KÜ), elamuühistu või korteriomanike ühisuse (KoÜ) liikmeid on jõudnud arusaamisele, et elamu edasine ekspluateerimine ilma kaasajastamiseta on kulukam, kui see oleks renoveeritult, langetatakse hoone renoveerimisotsus.

Renoveerimisotsus tuleb vastu võtta ühistu või ühisuse korteriomanike üldkoosolekul ning see ka vastavalt protokollida. Põhimõttelise renoveerimisotsuse järel tuleb ühistu või ühisuse juhatusel tellida erialaekspertidelt elamu tehnilise seisukorra ülevaatus-uuring koos vastavasisulise hindamisaktiga.

Arendaja kaasamine

Renoveeritavale objektile arendaja kaasamise võimalus ja tõenäosus sõltub ennekõike hoone iseärasustest ning korterelamu asukohast – kui ahvatlev võib objekt tunduda arendajale ja hiljem potentsiaalsele ostjale. Arendaja kaasamine on võimalik ainult juhul, kui korterelamu pööningut ja/või keldrit on võimalik muuta eraldiseisvateks eluruumideks või majale kuulub maa, mida on võimalik kasutada uue korterelamu ehitamiseks. Samuti on üheks nõudeks lisaparkimiskohtade tekitamise võimalus (ühe korteri kohta 1,3 autoparkimiskohta). Sisuliselt tuleb renoveerimistööde kavandamisjärgus leida arendajad, seejärel asuda nendega läbirääkimistesse – millised on ootused ning mida saavad osapooled teine-teisele pakkuda. Hiljem kutsutakse arendaja esindaja juba üldkoosolekule.

Elamu tehnilise seisukorra ülevaatus-uuring

Elamu tehnilise seisukorra ülevaatus-uuringu eesmärgiks on anda objektiivne hinnang elamu arhitektuurilis-ehituslike konstruktsioonide, elamusiseste tehnosüsteemide ning elamu juurde kuuluvate väliste tehnovõrkude seisukorra kohta. Uuringut peab läbi viima ühistu või ühisuse poolt välja valitud erialaekspert, kes hoone tehnilise seisukorra hindamiseks vaatab üle kõik alljärgnevad objektid ning hoone osad. Ülevaatuse käigus analüüsitakse energiatarbimist ja selle kadusid ehitusfüüsika seisukohalt (energiaaudit, vajadusel ka mõõtmised tegeliku soojakulu määramiseks). Samuti hinnatakse ülevaatuse käigus hoone elamiskõlblikkust, kaasaegsust, energiasäästlikkust ja esteetilist külge.

Eksperthinnang esitatakse tavaliselt tabeli kujul, kus vajalikud renoveerimistööd järjestatakse optimaalsesse pingeritta koos tööde orienteeruva maksumusega.

Eksperthinnangule lisatakse ka seletuskiri, kus on välja toodud elutingimuste kvaliteedi hinnang hoones enne renoveerimistööde teostamist koos põhiliste elutingimusi alandavate tegurite loendiga (hoone kestvus, püsivus, säästlikkus, turvalisus, tervislikkus, esteetilisus, laste- ja invaliidisõbralikkus jne).

Selle põhjal koostatakse:

- Korterelamu renoveerimise vajalikkuse tehnilis-majanduslik põhjendus eksperthinnanguna hoone soojuspidavuse kohta (energiaaudit) ja ökonoomika seisukohast lähtuv hoone elukaar.
- Renoveerimisprojekti lähteülesanne. Renoveerimisprojekti lähteülesanne peab olema kinnitatud ühistu või ühisuse korteriomanike üldkoosolekul (peab olema kooskõlas ühistu/ühisuse põhikirjaga ning dokumenteeritud).

Ehitusprojekt

Projekti koostamine ja kinnitamine

Projekteerimisel lähtutakse ennekõike projekteerimise lähteülesandest ning selle lisadest. Renoveerimisprojekt võib koosneda ainult tehnilisest projektist, konkreetse töö vajadusest. Lähtuvalt objektist ja selle iseärasustest võib see sisaldada ka tööjooniseid. Projektid peavad olema jaotatud objektide viisi (eraldi üldehituslik, keskküte, veevarustus ja kanalisatsioon, elektrivarustus jne).

Renoveerimisprojekt peab olema koostatud selliselt, et see võimaldab õigesti pakkuda ehitushinda, selle järgi on võimalik korrektselt ehitada ning ehitamise vastavust projektile kontrollida.

Projekti koosseisu on soovitav kaasata ka taotluseelarve ja tasuvusaja arvestus. Renoveerimise tulemusena peab hoone olema energiasäästlikum ning elamustingimused hoones märkimisväärselt paremad. Küll aga ei pea kõik hoones planeeritavad renoveerimistööd olema majanduslikult tasuvad, kui nende teostamine on teatud põhjustel möödapääsmatu.

Ehitusluba

Renoveerimiseks on tavaliselt vajalik ehitusluba. Selleks, et oleks võimalik taotleda ehitusluba, peab projekt vastama Eesti Vabariigi määrusele “Nõuded ehitusloa taotlemisel esitatavale ehitusprojektile”. Kõik Tallinna linnas asuvate objektide renoveerimise projektid tuleb eelnevalt kooskõlastada Tallinna Linnaplaneerimise Ametis ning kõikide teiste seadusandlikus korras ettenähtud ning projekteerimistingimustes määratud asutuste ja isikutega (nt. Päästeamet, Keskkonnaamet, Kultuuriväärtuste Amet jt).

Renoveerimise finantseerimine

Kui ehitusprojekt on koostatud ning kinnitamisel või juba kinnitatud, tuleb ühistul/ühisusel teha otsus renoveerimise finantseerimise kohta.

Renoveerimise finantseerimiseks on mitu võimalust:

- omavahendid
- laen
- toetused (Kredex, Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti toetus)
- arendaja kaasamine
- korteripindade laiendamine
- kombineeritud variant (nt. laen, toetused ja omafinantseering)

Kasutusluba

Ehitise kasutusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele.
Kasutusloaga antakse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotlemisel esitatud ehitusprojektile.
Valminud ehitist või selle osa võib kasutada vaid ettenähtud kasutamise otstarbel .
Kasutusloale kantavad andmed avalikustatakse riikliku ehitisregistri veebilehel.
Kasutusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks kohalik omavalitsus.